Olemuslikult ei puutu need kuidagi mototeemasse, teisalt aga jällegi on väljas (lõpuks) sügav talv, ning kõik sellega seonduv on teemakohane.
Ma ei teagi, kust Powerboots oma alguse on saanud (kunagi aastal 1985), aga legendi kohaselt on need "tsiviilkasutusse" tulnud lumesaani sõitjatelt. Nüüdseks on need populaarseks saanud kala- ja jahimeeste hulgas ning arvata võib, et kasutajate suurenedes levivad need ka niisama talvel õues "tosserdajate" hulka. Just nimelt levivad, sest tavapärast reklaami - ostke, need on kõige paremad ja soojemad saapad - ei usu enam keegi, sest liiga palju on analoogseid (ja ka soodsamaid) konkurente laiatarbekauplustes. Aga kui naabrimees ütleb, et nendest paremat ei leia, siis ehk tekib isu proovida.
Meiegi olime seda juttu kuulnud nii mõnegi senise kasutaja käest. Aga ega ikka ju ei usu, kui ei ole ise proovinud. (antud töö on sellesmõttes ideaalne, et meil on võimalus kõiki meie poolt müüdavaid tooteid ise proovida - mis saakski veel parem olla).
Heakene küll, sobiv suurus kaenlasse ja koju.
Karbist välja võttes....uhh-ohh...kuidas saab mõni asi NII kunstlik välja näha. Tundub, et seal ei ole midagi naturaalselt - papist pakend välja arvatud. Ja lähemal vaatlusel ongi kõik tehis. Ühesõnaga presidendi vastuvõtule nendega vist asja ei ole. Naisi vist ka nendega väga ei saa - kui uskuda legendi, et naised pidavat meeste jalanõusid esimese asjana vaatama.
.jpg)
Kuna isegi Brüsselisse vastuvõtule selles elus arvatavasti asja ei ole ja abikaasa olemas, siis saapad jalga ja proovima. Mmmmmm...kui pehme - on esimene emotsioon. Ja istub nagu kinnas - kui sellist väljendit saapa puhul võib kasutada. Tundub paljulubav. Nüüd õue.
Õues on õnneks sobivad testolud - temperatuur ca -20 ja tuul. Esimene samm ettevaatlikult klaasiks nühitud jäisele trepiastmele...
Mida krdit ? Ei libisegi ? Kiire pilk talla alla - ei, naelu ei ole. Täiesti uskumatu pidamine. Ja see emotsioon jääb alatiseks hoolimata sellest kui palju nendega käia. Ikka ja jälle imestad, kuidas on võimalik tavaline saapatald NIIMOODI libisemiskindlasks teha. Siiani ei ole ma midagi sellist oma elu jooksul kohanud.
Millegipärast on saabaste soojapidavus pärast sellist emotsiooni minu jaoks teisejärguliseks muutunud. Linnainimese asi. Võib-olla ka sellepärast, et soojapidavus on selline, nagu seda reklaamitud. Ehk siis eelduseid on täidetud ilma pettumuseta.
Madalamaid temperatuure pole õnnestunud proovida, aga -20C linna vahel pool tundi uidates olid ainukesed soojad kohad veel jalad. Ilma kartuseta, et need külmetama hakkaksid. Seega pole mingit alust kahtlustada, et need ei kannataks väljareklaamitud -30C temperatuuri.
Mis veel - saapad on kerged, sellise soojapidamise kohta üllatavalt kerged - aga ju siis siin see kunstmaterjal hakkabki rolli mängima.
Peale poolt päeva soojas kontoris viibimist on jalad veel suhteliselt kuivad (mida ei saa talvel öelda mu teiste jalanõude ((ausalt öeldes mitte ühegi, mida siiani kandnud olen)) kohta, aga vahel on parem üksikasjadesse mitte laskuda). Ühesõnaga see niiskus imendub kuskile, ilma et saaks aru, kuhu.
Professionaalsuse säilitamiseks tehnilist juttu vahele püüdes põimida - on saapas tehtud õhkrakukeste baasil, mis tagabki saapa soojapidavuse, isoleerides külma välisõhu. Seestpoolt vooderdatud ohtra karvaga, mis omakorda seob õhku (st sooja) ja juhib niiskuse jalalt eemale.
 |
| Läbilõige lisaväärtust andvate rootsikeelsete seletustega |
Ülemine äär on kummiga - st. lumetõkkega sügavamas lumes sumpamiseks.
Kui saapad esimest korda koju tõin, siis mu kallis abikaasa vaatas korraks, arvas "ahah" ja rohkem tähelepanu nendele ei pööranud. (ta on leppinud minu põhimõtetega, et riided on selleks, et mul oleks mugav, mitte selleks, et nendes hea välja näha. Või vähemalt ma loodan, et on). Nädala pärast selgus, et ta on neid salaja kasutanud - väitega, et ahh, niisama panin, hea õues tosserdada. Selgus sellepärast, et lisaks nende asukoha muutumisele anti mulle selge vihje tuua proovimiseks mõned numbrid väiksemad isendid. Ainult kodu ümbruses kasutamiseks - nagu rõhutati. Ja nüüd ongi neid esikus seismas 2 paari.
Muidugi jäi ta juba teise nädala jooksul haledalt vahele - nimelt ainuke miinus on autoga sõitmise ebamugavus - istun asendis nina vastu klaasi ja pedaalide vajutamise nurk on järsk - sellise nurga all kipuvad saapad olema veidi liiga jäigad ning avaldama kerget vastupanu painutamisele - kui seda mainisin vastas ta ilma mõtlemata, et temal on küll nendega mugav sõita - järelikult on ta vaatamata oma tõekspidamistele ikkagi nendega ka kodunt eemal käinud. Ja see fakt ütleb mulle nii mõndagi :)
Mis veel ei meeldi - kui nüüd otsida. Ja pingutades otsida. Arvatavasti kuivavad need mitu päeva, kui need ära uputada (kuigi ma ei näe mingit põhjust, miks neid peaks uputama). Muud negatiivset ei oskagi välja mõelda.
Praeguseks hetkeks on neid kasutamas pea kogu depoo kollektiiv. Ja nende sugulased. Ja sugulaste sugulased. Ja minul isiklikult on alates sellest talvest teine paar alati autos - nii igaks juhuks.
Kokkuvõtlikult :
+ Uskumatult libisemiskindel tald
+ Reklaamis lubatud soojapidavus
+ Jalad on kuivad ka toas olles
+ Praktiline lumetõke
- Autoga sõites võivad olla ebamugavad
- Kuivamisaeg
- (Vallalised) naised ignoreerivad kandjat
